Mike Downey on Iiri päritolu filmiprodutsent ja aktivist, kes asutas 2000. aastal sõltumatu produktsioonifirma Film and Music Entertainment (F&ME), mis tegutseb Dublinis ja Londonis. Praeguseks on ta produtseerinud üle 100 mängufilmi.

Oma suhteliselt lühikese produtsendikarjääri kestel on ta teinud koostööd Peter Greenaway, Agnieszka Hollandi, Julien Temple’i, Paweł Pawlikowski, Călin Peter Netzeri, Andrzej Jakimowski, Juraj Jakubisko, Friðrik Þór Friðrikssoni, Michel Franco ja Stephen Daldryga ning paljude teiste Euroopa, Lõuna-Ameerika, Aafrika ja India päritolu filmirežissööridega.

Viimastel aastatel on tal olnud koostööprojekte selliste legendaarsete romaanikirjanikega nagu James Ellroy, Günter Grass ja Thomas Keneally („Schindleri nimekiri“). Ta on töötanud ka koos Colm Tóibíni, „Ida“ stsenaristi Rebecca Lenkiewiczi, meediakontserni VICE Group asutaja ja tegevjuhi Shane Smithiga ning erinevate režissööridega, nagu Volker Schlöndorff, Mohsen Makhmalbaf ja Oliver Hirschbiegel.

Paljud Downey toodetud filmid on kujunenud kassahittideks, samuti on need saanud üle 250 auhinna suurematelt filmifestivalidelt, nende seas Cannes’i, Berliini, Toronto, Sundance’i, San Sebastiáni ja Tokyo festivalilt. Downey on juba ligi 20 aastat European Film Academy juhatuse liige. Pärast kuut aastat aseesimehe ametis valiti ta 2020. aastal esimeheks. Oma ametiaja jooksul on ta saanud töötada koos akadeemia endise presidendi Wim Wendersi ja praeguse presidendi Agnieszka Hollandiga. 2006. aastal valiti Downey Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) nõukogusse ning 2008. aastal BAFTA filmikomiteesse. 2020. aastal ühines ta BAFTA nõukoguga uuesti. Downey on ka arengumaades sünnitusega seotud suremuse vähendamise eest võitleva rahvusvahelise Valge Lindi ühenduse (White Ribbon Alliance) kuratooriumi liige ning ohtlikes oludes tegutsevaid filmitegijaid toetava rahvusvahelise heategevusliku sihtasutuse International Coalition for Film Makers at Risk kaasasutaja ja juhatuse liige. Ta on osalenud rohkem kui 20 filmifestivali žüriis üle kogu maailma, sealhulgas Sarajevo, Istanbuli ja Motovuni filmifestival ning Rio de Janeiro, Cottbusi, Varssavi, Montreali, Sofia, Transilvaania, Krakówi ja Zagrebi rahvusvaheline filmifestival. Zagrebis toimus 2009. aastal ka retrospektiiv, mis tutvustas tema tööd F&MEs.

2014. aastal nimetati Mike Downey Fort Lauderdale’i rahvusvahelisel filmifestivalil kümnendi parimaks produtsendiks. Varem olid sama aunimetuse saanud Ed Pressman ja Robert Evans. 2015. aasta Praha filmifestivalil linastus ka tema toodetud filmide eriprogramm. Lisaks sai ta 2021. aastal Prahas Kristiani elutöö auhinna ja 2023. aastal Reykjavikis Islandi filmitööstuse elutöö auhinna oma panuse eest rahvusvahelisse kinosse.

Michael Downey alma mater Warwicki Ülikool omistas talle 2020. aastal kirjanduse audoktori kraadi (D. Litt.) elutöö ning panuse eest Euroopa teatri- ja kinokunsti. Koos European Film Academy juhatusega toetab ta haridusorganisatsiooni Filmclub loomist, mille eesmärk on viia kvaliteetne kino Euroopa koolidesse. 2022. aasta alguses kutsuti Downey ühingu Royal Society of Arts liikmeks, samuti kuulub ta Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemiasse (AMPAS). 2017. aastal võitis ta UNESCO egiidi all välja antud Aasia-Vaikse ookeani filmiakadeemia kultuurilise mitmekesisuse auhinna Gruusia filmi „Dede“ eest ning temast sai akadeemia liige.

Downey värskeimate tööde seas on Albaania film „The Rise and Fall of Comrade Zylo“, millele ta oli kaasstsenaristiks, ja Agnieszka Holland’i „The Green Border“, mis on praegu järeltöötluses. Samuti on tal töös Hollandi järgmine film, „Franz“, mis räägib Kafka eluloost ja on praegu eeltöötluses.Filmide hulka, mille järeltöötluses ta osalenud on, kuuluvad veel „La Suprema“ (Colombia), Călin Peter Netzeri „Familiar“ (Rumeenia), „Hotel Pula“ (Horvaatia), „Hidden People“ (Sloveenia), „The Song of the Goats“ (Poola) ja „Streetkids United“ (Madalmaad). Töös on Rajko Grlići „It All Ends Here“ (Horvaatia), „LO-FI“ (Türgi), „Gorki Resort“ (Poola), „The Sun, The Moon and Eleven Stars“ (Türgi) ning „Lady D“ (Albaania), milles ta osaleb ka kaasstsenaristina. Praegu kirjutab Downey koostöös režissöör Fatmir Koçiga stsenaariumi Haki Stërmilli romaanil põhinevale filmile „If I Were a Boy“.

2022. aasta oktoobris avaldas kirjastus Mpress Media/Calm Productions Ühendkuningriigis ja Iirimaal Downey esikromaani „Istria Gold“. Septembris avaldatakse raamat Horvaatias, oktoobris Bulgaarias ning aasta lõpupoole ka Makedoonias ja Türgis. Selle järg, triloogia „Three Colours Istria“ teine osa „Istria Black“, avaldatakse detsembris ja viimane osa „Istria Blue“ 2024. aastal. 2023. aasta juuni veedab Downey Ingmar Bergmani sihtasutuse ja keskuse loomeresidentuuris, mis asub kirjaniku kunagises kodus Gotlandist kirdes asuval Fårö saarel.

Ta jagab ennast Istria, Dublini ja oma parajasti töös oleva filmi võttekoha vahel.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Filmileviettevõtte Teodora levitaja, tootmisfirma Palomar produtsent ja European Film Academy liige Margherita Chiti liitus 2007. aastal levijuhina Nanni Moretti filmileviettevõttega Sacher Distribuzione. Samal ajal töötas ta Luigi Musini ja Roberto Cicutto filmitootmisfirmades On My Own ja Cinemaundici produktsiooniassistendina. 2012. aastal asus Chiti täitma ostujuhi ja telesaadete müügi juhi kohuseid Teodora Film Distribuziones ning 2021. aastal liitus ta Palomar Produzioniga rahvusvaheliste kino- ja teleproduktsioonide juhataja ametis. Üle kümne aasta on ta töötanud produktsiooni, levi ja turulepääsu rahastamiskavade eksperdina ELi programmis „Loov Euroopa“. Chiti kaasasutas 2018. aasta aprillis organisatsiooni Women in Film, TV & Media Italia ning on sellest ajast saadik olnud ka selle juhatuse liige.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Pärast õpingute lõpetamist tegi Margje de Koning 12 aastat mitmesugustele ringhäälinguettevõtetele dokumentaalfilme.

Ta töötas ka Amsterdami ülikoolis dokumentalistika õppejõuna.

2004. aasta augustis sai de Koningist 52-minutiliste dokumentaalfilmide programmi toimetaja. Programmi fookuses oli enamasti Madalmaade, aga ka ülejäänud maailma tänapäeva ühiskondlikke, sotsiaal-kultuurilisi ja moraalseid probleeme käsitlevate loominguliste dokumentaalfilmide tootmine ja kaastootmine. Alates 2005. aasta jaanuarist on de Koning avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni IKON teleosakonna juhataja ning 2012. aasta jaanuaris sai temast IKONi tele-, raadio- ja uue meedia programmide juht. 2016. aasta jaanuaris liideti IKON EO-ga ja Margje de Koningist sai dokumentaalfilmide osakonna EOdocs juhataja. 2019. aasta septembris lahkus ta riigiringhäälingust, et asuda filmifestivali Movies That Matter kunstilise juhi ametikohale.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Marta Fernandes on alates 2008. aasta augustist Midas Filmesi levi- ja ostujuht, samuti on ta kinoettevõtte Midas II Cinemas poolt 2014. aastal renoveeritud ja taasavatud kino Cinema Ideal programmimeeskonna liige ning vastutab pressi- ja sotsiaalmeediatöö eest.

Filmide levitamisega on Fernandes tegelenud üle 20 aasta. Ta alustas Atalanta/Medeia Filmesis, kus ta vastutas enam kui 200 filmi kinolevi kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia eest ning mitme Medeia kino programmi, debattide ja festivalide kavandamise eest. Samuti oli ta filmifestivali IndieLisboa vastutav produtsent. Enne filmiärisse siirdumist töötas Marta Fernandes ajakirjanikuna ja kuulus kommunikatsiooni vaatluskeskuse Obercom uurimisrühma, kus oli mitme Euroopat käsitleva aruande autor ja kaasautor. Ta on lõpetanud Lissaboni Uue Ülikooli meediateaduse erialal ja omandanud filmikunsti magistrikraadi. Tema kraadiõpingud hõlmasid kultuurijuhtimist ning kujunevaid diskursusi ja kultuure kriitikast kunstini.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Axel Fjellman on 21-aastane ja õpib Dublini Ülikooli kolledžis politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid ning hiina keelt. Ta on itaalia-rootsi päritolu, sündinud ja kasvanud Brüsselis. 2023. aasta augustis läheb ta õppima Taanis asuvasse Euroopa Filmikolledžisse. Filmimaailma vastu hakkas ta suurt huvi tundma pärast seda, kui osales projektis „27 korda kino“ Veneetsia filmifestivalil. 2022. aasta detsembris intervjueeris ta filmiauhindade European Film Awards tseremoonial Reykjavikis varasemaid ja sama aasta LUXi publikuauhinna kandidaate ja võitjaid (sh Lukas Dhont, Ruben Östlund ja Jasmila Žbanić). 2023. aasta veebruaris töötas ta Berliini filmifestivalil kinoabilisena.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Pärast vene keele õpinguid Pariisis asuvas riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis (INALCO) ja kultuuripoliitika magistrikraadi omandamist Pariisi 8. Ülikooli Euroopa uuringute instituudis vastutas Priscilla Gessati kinovõrgustiku Europa Cinemas Euroopa programmi uuringute ja ülevaatamise eest, hiljem aga töötas Pariisi linnale kuuluvas kinokeskuses Forum des Images. Ta on osalenud ka Ühendkuningriigi Prantsuse Instituudi kino Ciné Lumière programmi koostamisel ja viienda telesarjade festivali Totally Serialized korraldamisel. Priscilla Gessati on väga pühendunud väärtfilmikino kaitsmisele ja selle mitmekesisuse edendamisele. Ta koordineeris Potemkine Filmsi levi- ja avaldamistegevust ning võttis seejärel üle Champs Élyseés’l asuva ajaloolise kino Le Balzac juhtimise. Koos Joël Chaproniga kirjutas ta algselt Venemaa turule mõeldud raamatud „Principles and Mechanisms of Financing French Cinema“ ja „Regulation and Practices of Cinematographic Exploitation“. Hiljuti alustas Gessati tööd uuel ametikohal Pariisis L’Entrepôt’s – tavatus keskuses, mis ühendab kino, kontserdisaali, kunstigaleriid, restorani ja baari.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Produtsendina on Denis Ivanov teinud kaheksa mängu- ja rohkem kui 40 lühifilmi. Tema film „The Tribe“, mille režissöör on Mõroslav Slabošpõtskõi, võitis 2014. aastal Cannes’is kriitikute nädala Grand Prix’ ja seda levitati enam kui 40 riigis. Sjargei Laznitsa „Donbas“ võitis 2018. aastal Cannes’is programmi Un Certain Regard parima režissööri auhinna. Tema hiljutised tööd, režissöör Oleh Sentsovi „Rhino“ (2021) ja Peter Kerekesi „107 Mothers“, esilinastusid Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali põhiprogrammis.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Festivali „One World“ peetakse maailma suurimaks inimõiguste teemaliste dokumentaalfilmide festivaliks. See toimub Prahas ja lisaks rohkem kui 30 Tšehhi linnas. Festivalil näidatakse dokumentaalfilme nii inimõiguste kui sotsiaalsetel, poliitilistel, keskkonna- ja meediateemadel. Lisaks korraldatakse küsimuste ja vastuste voore, paneelarutelusid, virtuaalreaalsuse üritusi, sotsiaalprojekte, koolidele mõeldud linastusi ja koostööplatvormi East Doc üritusi filmitööstusele. Festival levitab dokumentaalfilme, pakub abi uutele festivalidele (nt Nicaraguas, Costa Ricas, Hongkongis) ja pöörab tähelepanu puuetega inimestele. Valik filmidest linastub ka Brüsselis toimuval minifestivalil „One World“.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Katarzyna Orysiak-Marrison on teinud Gutek Filmiga koostööd alates 2013. aastast ning ta kavandab ja jälgib kogu filmide avaldamise protsessi, alates eelarve koostamisest ja täitmisest kuni iga filmi levitamise, turundamise ja suhtekorralduse üldstrateegiateni. Ta on vastutanud enam kui saja eduka kampaania eest teiste seas filmidele, nagu Bong Joon-ho „Parasite“, Lars von Trieri „The House That Jack Built“, Céline Sciamma „Portrait of a Lady on Fire“, Maren Ade „Toni Erdmann“, Ryusuke Hamaguchi „Drive My Car“, Pedro Almodóvari „Parallel Mothers“, Mike Millsi „C’mon C’mon“ ja Ruben Östlundi „Triangle of Sadness“. Orysiak-Marrison on sündinud 1982. aastal ja filmitööstuses töötanud juba 17 aastat. Praegu on ta spetsialiseerunud turundusele ja levitamisele. Ta alustas oma karjääri Varssavi filmifestivalil külalisteenistuse juhina, hiljem keskendus ta kinolevile ettevõttes Mañana, mis on Varssavis asuv Ladina-Ameerika, Aasia ja Aafrika filmidele spetsialiseerunud levifirma. Ta on vastutanud paljude auhinnatud filmide turundusstrateegiate eest, lisaks koostanud programme ja korraldanud mitmesuguseid eriüritusi, nagu Hispaania filmide nädal, filmifestival Ale Kino ja Ladina-Ameerika filmifestival. 2022. aastal asutas Orysiak-Marrison Gutek Filmi jaoks uue festivali Konfrontacje Filmowe. Festivalil linastusid vaid hooaja kõige huvitavamad filmid. Neid näidati 24 väärtfilmikinos 18 Poola linnas. Orysiak-Marrisonil on väärtfilmidesse usku ja ta on viimastel aastatel otsinud uusi viise filmide reklaamimiseks. Ta kombineerib juba tuntud meetodeid – teeb koostööd kaubamärkide, asutuste ja üksikisikute ning kinoüritustega. Tema lähenemisviis on kaasaegne, analüütiline ja andmepõhine.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Joan Salal on kõrgharidus nii audiovisuaalse kommunikatsiooni kui ka reklaami erialal. 2008. aastal liitus ta voogedastusplatvormiga Filmin, kus ta on praegu filmide omandamise kaasjuht, programmikoostaja ja tegevtoimetaja. 2010. aastal oli Sala Filmini vastloodud festivali Atlántida Mallorca Film Fest asedirektor ja programmikoostaja. Alates 2020. aastast on Joan Sala ka Huelva Ibero-Ameerika filmifestivali programmikoostaja ning tegutseb Gijóni rahvusvahelise filmifestivali filmiskaudina. Ta töötab ka õppejõuna mitmes ülikoolis ja filmikoolis.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Saulė Savanevičiūtė esindab publikuauhinna LUX valimisel ja projektis „27 korda kino“ Leedut. Ta õpib praegu Vilniuse ülikoolis bakalaureuseastmes filosoofiat ning ühendab filosoofilise taju filmifilosoofia, visuaalsete ja feministlike teooriatega. Tal on laialdane kogemus interdistsiplinaarsete kunstitavade ja isiklike projektidega, samuti on ta töötanud rahvusvahelistel kultuurifestivalidel ja kaasaegse kunstiga tegelevates asutustes. See ajendaski teda filmimaailmaga lähemalt tutvuma. Pärast seda, kui Savanevičiūtė osales projektis „27 korda kino“, on ta kaasa löönud ka teistel filmifestivalidel. Ta teeb pidevat koostööd Giornate degli Autoriga (Veneetsia, Itaalia), Kino Pavasarisega (Vilnius, Leedu) ja Reykjavíki rahvusvahelise filmifestivaliga (Reykjavík, Island).

Tagasi žüriiliikmete lehele

Claudia Tronnier õppis Saksamaal Marburgis võrdlevat religiooni, uut Saksa kirjandust, indoloogiat ja meediateadust. 1980. aastatel kirjutas ta filmidest mitmesugustele meediaväljaannetele ning 1990. aastal hakkas tegema vabakutselisena koostööd Saksa avalik-õigusliku telekanaliga ZDF. Seal liitus ta noori filmi- ja teletegijaid esile tõstva sarja „Das kleine Fernsehspiel“ toimetusega ning vastutas tootmisse võetavate mängu- ja dokumentaalfilmide ning eksperimentaalsete formaatide väljavalimise eest. 2008. aastal nimetati ta sarja „Das kleine Fernsehspiel“ toimetuse juhiks. ZDFis töötades tellis ta palju koostööfilme, sealhulgas mitmeid filme türgi-saksa ja muu päritoluga filmitegijatelt. Ta lõi naisfilmitegijate toetusprogrammi ning on naisrežissööride auhinna SI STAR kaasasutaja. Alates 1. jaanuarist 2021 on ta Arte G.E.I.E. filmi-, tele- ja seeriaosakonna juhataja. Ta on ka programmikonverentsi liige ning koostab Arte ja Arte TV lavastuslike saadete kava.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Amitabh Vardhanil on mitmekülgne ametialane taust ja tal on kogemusi mitmest riigist, näiteks Indiast, Ameerika Ühendriikidest, Bulgaariast, Rumeeniast, Serbiast, Ühendkuningriigist ja Makedooniast. Vardhan on ekspert ettevõtete kasvu valdkonnas. Ta saavutab kasvu innovatsiooni, laienemiste ja uute partnerluste kaudu, muu hulgas sellistes sektorites nagu meelelahutus, tarbekaubad, teenused, majutus ja kinnisvara. Ta on organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pannud kokku ja juhtinud suuri, erialaüleseid meeskondi, loonud eri sidusrühmadega vastastikku kasulikke strateegilisi sidemeid ning töötanud välja tõhusaid turundusstrateegiaid, mis on parandanud kaubamärkide nähtavust ja kasvu. Alates 2010. aastast on Vardhan Cine Grand DV direktor ja tegevjuht, aastatel 2003–2010 oli ta India suurima kinoketi PVR Cinemas tegevjuht.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Madalmaades sündinud Matthijs Wouter Knol on alates 2021. aastast European Film Academy tegevjuht ja direktor. Ta vastutab akadeemia praeguse ja tulevase tegevuse juhtimise, visiooni ja programmi eest, kaasa arvatud uued publikusuhete arendamise ja filmiharidusprojektid, mis on seotud iga-aastase Euroopa filmikuu ja European Film Awardsi auhindadega.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Maria Silvia Gatta asus 2003. aastal tööle Euroopa Komisjoni programmi MEDIA juures. Tema ülesanne oli hinnata programmi MEDIA+ ja toetada selle levitamist.

Pärast mõnda aega välismaal on ta alates 2019. aastast jälginud programmi Creative MEDIA 2021–2027 elluviimist ja töötab Euroopa filmipärandipoliitika valdkonnas.

Tagasi žüriiliikmete lehele

Fatima Djoumer asus 1993. aastal tööle kinovõrgustiku Europa Cinemas rahvusvaheliste suhete ja ürituste juhina. Selles ametis on ta korraldanud võrgustikukonverentse, publikusuhete arendamise programme ja innovatsioonilaboreid. Ta on arendanud ka märgist Europa Cinemas. Europa Cinemas on kinode võrgustik, mis toetab Euroopa filmide levitamist väljaspool nende päritoluriiki ja tegeleb publikusuhete arendamisega, keskendudes noorte huvi äratamisele Euroopa filmide vastu.

Võrgustikku Europa Cinemas kuulub 1216 kino, millel on kokku 3131 saali 43 riigi 738 linnas.

Tagasi žüriiliikmete lehele