Quo Vadis, Aida?

Quo Vadis, Aida?
Quo Vadis, Aida?
Sisukokkuvõte:

Bosnia, 11. juuli 1995. Aida elab Srebrenica väikelinnas ja töötab ÜRO baasis tõlgina. Kui Serbia sõjavägi linnas kontrolli haarab, põgeneb ta koos oma pere ja tuhandete teiste tsiviilelanikega ÜRO laagrisse. Seal on tema ülesanne vahendada ja tõlkida läbirääkimistega seotud olulist teavet. Milline saatus Aida peret ja rahvast ootab – pääsemine või surm? Mida ta tegema peaks?

Fookuses:

Jasmila Žbanići film „Quo Vadis, Aida?“ esilinastus Veneetsia filmifestivalil ning pälvis seejärel suurt tähelepanu Arras’, Les Arcsi ja Luxembourgi festivalidel. Sellest kujunes üks 2020. aasta suuri menukeid. 2020. aasta lõpus võitis „Quo Vadis, Aida?“ parima välisfilmina auhinna Independent Spirit Award. Seejärel kandideeris see parima välisfilmi ja parima režissööri kategooriates Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnale (esimese Bosnia režissööri filmina selle auhinna ajaloos). Lõpuks esitati linateos parima rahvusvahelise filmi kategoorias Oscari kandidaadiks. Olgu öeldud, et film on jalustrabavalt hea ning sellel ei ole midagi pistmist Henryk Sienkiewiczi sarnast nime kandva ajaloolise romaaniga, milles räägitakse varakristlaste tagakiusamisest Roomas.

Tegemist on tempoka ja intensiivse filmiga. Selle peaosas on imeline Jasna Đuričić, kes kehastab Srebrenicas ÜRO tõlgina töötavat endist õpetajat Aidat. Kui Serbia armee piirkonnas võimu haarab ja situatsioon kontrolli alt väljub, satub ta väga keerulisse olukorda. Seejuures on oluline koht ka Aida abikaasal (Izudin Bajrović) ja poegadel (Boris Ler ja Dino Bajrović), kes püüavad end abivajajate massis varjata. 

Ainult Aida saab nad päästa ning ta teeb selleks kõik, mis suudab. „Quo Vadis, Aida?“ kujutab sõja traagikat äärmiselt tõetruult. Selles mõttes meenutab see filmi „Dunkirk“. Kuna Aida viibib pidevalt otsustajate kõrval, teab ta palju – liiga palju, et leppida tühiste lubadustega. Piisavalt palju, et mitte tahta tühje sõnu väsinud ja segaduses inimestele korrata. Ta ju kuuleb (lausa kahes keeles), et hollandlased sulgesid baasi väravad, ehkki kogu Srebrenica pidi olema ÜRO turvaline tsoon. 

Aeg hakkab otsa saama ja olukord muutub üha väljapääsmatumaks. Selles mõttes on Žbanići linateos, mille montaaži on teinud filmi „Külm sõda“ meister Jarosław Kamiński, tõeline põnevik. Puudub vaid kell, mis katastroofini jäänud sekundeid loeks. Ootamatuid saatusepöördeid ega päästjaid ei maksa filmist oodata. Srebrenica lugu on kurikuulus, nii et tõenäoliselt ei riku see paljastus kellegi vaatamiskogemust. Isegi mees, kes on veendunud, et abi lõpuks tuleb, paneb end viimaks luku taha ja käsib end rahule jätta.

Film on teemale sobivalt raske, kuid ka uskumatult kaasahaarav ja köitev. Vaid korraks heidetakse selles pilk varasemasse, õnnelikumasse aega, mis seondub üllataval kombel Ida-Bosnia parima soengu võistlusega. Siis pöördub tähelepanu aga taas põgenejatele ja nende küsimustele. „Mida ta ütles?“ päritakse filmis üha uuesti ja uuesti. Aga öeldu ei loe tegelikult mitte midagi. Aega ei ole hetkegi kaotada ja seda ei raisata ka ülespuhutud monoloogidele. Žbanić, kes ju lõppude lõpuks võitis „Grbavica“ eest Kuldkaru, teeb vaatajatele kristallselgeks, kui õudne on sõda, igas mõttes. Me näeme kommunikatsioonisulgu, kõigi asjaosaliste ülimat abitust (hoolimata sellest, mida nad ise väidavad) ning taipamist, et pääsu enam pole. See mõjub järsult ja ootamatult nagu külm higi. Tõsiasi, et Žbanići film ei räägi kaugest minevikust, vaid 1995. aastast, teeb selle eriti mõjusaks. Režissöör ise peab Srebrenicas toimunut kõiki bosnialasi mõjutavaks tohutuks traumaks. Lisaks on see tõeliselt verdtarretav hoiatus, sest tänapäevalgi ärgitatakse inimesi nn patriotismile. Filmis „Quo Vadis, Aida?“ on mõrtsukad ohvrite tuttavad – Aida endised õpilased, kellegi ülikoolikaaslased... See on absurdne ja õudne. Ja sellised sündmused võivad korduda millal tahes.

Tootja: Deblokada Produkcija koos järgmiste koostööpartneritega: Coop99, Digital Cube, Extreme Emotions, Indie Prod, N279 Entertainment, Razor Film Produktion, Tordenfilm AS, Österreichischer Rundfunk (ORF), TV ARTE/ ZDF, Radiotelevizija BiH ja TRT. Rahvusvahelise müügiga tegeleb Indie Sales.

Marta Bałaga, Cineuropa